Enamasti peetakse enesestmõistetavaks, et aitaja tegutseb altruistlikel eesmärkidel, pidades silmas vaid aidatava huve. Siiski leidub vaevalt aitajat, kes oma tegevuses ei oleks mingil moel juhitud ka oma vajadustest või isiklikest, sageli teadvustamata püüdlustest. Võib ka juhtuda, et aitaja koormatakse üle, ta hülgab iseennast ja temast saab ohver. Lõpuks võtab ta oma ohvrirolli nii täielikult omaks, et temast saab iseenda pidev allasuruja – inimene, kes mõtleb, et ta on olemas ainult teiste jaoks.
Enamasti peetakse enesestmõistetavaks, et aitaja tegutseb altruistlikel eesmärkidel, pidades silmas vaid aidatava huve. Siiski leidub vaevalt aitajat, kes oma tegevuses ei oleks mingil moel juhitud ka oma vajadustest või isiklikest, sageli teadvustamata püüdlustest. Võib ka juhtuda, et aitaja koormatakse üle, ta hülgab iseennast ja temast saab ohver. Lõpuks võtab ta oma ohvrirolli nii täielikult omaks, et temast saab iseenda pidev allasuruja – inimene, kes mõtleb, et ta on olemas ainult teiste jaoks.